Ajalugu

Linna raamatukogu avamise päevaks tuleb pidada 20.jaanuari ( uue kalendri järgi 1.veebruari) 1859.a

Raamatukogu võis kasutada iga Paide linna või selle ümbruse elanik, kusjuures Paide kodanik maksis raamatukogu kasutamise eest aastas 1 rubla, lugejad väljastpoolt linna- 3 rubla. Raamatute laenutamine toimus kord nädalas kuni 3-nädalase tähtajaga.
Raamatukogu jäi siiski oma saksameelse fondi ja linnavalitsuse saksameelse tegevuse tõttu linnaelanikele võõraks. 1881.a. oli Paide ligi 2000 elanikust 63 % eestlasi, kuid raamatukogus ei olnud ühtegi eestikeelset raamatut. Alles sajandi lõpuaastatel hakati muretsema eestikeelset kirjandust .
Raamatukogu tegutses kuni 1908.a. , siis sai raamatukogu hooldajaks kohalikest sakslastest koosnev Paide Raamatukogu Selts. Eesti lugejaskond koondus peamiselt teiste Paidesse asutatud raamatukogude ümber, neist suurim oli 1899.a. asutatud karskusselts “Idu” raamatukogu.

1925.a. hakati tegema ettevalmistusi linna avaliku raamatukogu loomiseks. 1927.a. võetigi vastu sellekohane otsus. Paide Raamatukogu Selts andis uuele raamatukogule üle seni seltsile kuulunud eesti- ja venekeelsed raamatud, mis saidki uue Paide Linna Raamatukogu põhituumikuks. Esimene raamat, mis kanti põhinimestikku, oli E. Vilde “Kogutud teosed” VII anne.
Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas, kummalgi päeval 1 tund. Kutselist raamatukoguhoidjat ei olnud, tema ülesandeid täitis linnavalitsuse sekretär. Kuigi raamatute kasutamine oli tasuta, nõuti igalt laenutatud köitelt 2 krooni kautsjoniks. Avati ka ajutine lugemislaud paari- kolme ajalehega. Lisaks sellele olid Paide linnavalitsus ja sakslased saavutanud kokkuleppe ja nii anti kogu raamatukogu üle linnavalitsusele ja see liideti linna avaliku raamatukoguga.
1940.a. oli Paide Linna Raamatukogus 5 880 köidet.

Samal aastal reorganiseeriti Paide Linna Raamatukogu maakondlikuks keskraamatukoguks. Raamatukogusse asusid tööle kutselised töötajad. Seoses karskusseltsi “Idu” likvideerimisega anti ka see raamatukogu üle keskraamatukogule.
Paides jätkas raamatukogu töötamist ka sõja ajal, kuid tagasihoidlikumalt.
Kui etapistada raamatukogu arengulugu , siis järgmine etapp algaks 1944.a. 1.detsembril, mil raamatukogu sai endale ruumid endises kiriku-
koguduse pastoraadis Lai t. 1. See võimaldas välja kolida keldriruumidest, kuhu raamatukogu oli sõjakeerises sattunud. 194o- ndate aastate lõppu jääb ka lugemistoa, laste- ja rändosakonna avamine.

Raamatukogust sai Järvamaa raamatukogude metoodiline keskus.
1940- 50- ndad aastad oli kahjuks aeg, mil hävitati palju väärtkirjandust. Nii kujunes ka Paide raamatukogust tavakirjanduse kogu. Mindi üle NSV Liidu raamatukogude tööstiilile. Raamatukogus demonstreeriti kitsasfilmiaparaadiga populaarteaduslikke filme, kuulati raadiot, mängiti malet, kabet jms.

1950.a. loodi iseseisev lasteraamatukogu.
1965.a. kolis raamatukogu Posti tänavale, tühjaks jäänud endisesse koolimajja.
Kuuekümnendate aastate lõppu iseloomustasid märksõnad “individuaalne töö lugejaga”.

1973.a. elati üle järjekordne reorganiseerimisprotsess- mindi üle tsentraliseeritud töökorraldusele, s.t. linna- ja aleviraamatukogudest said keskraamatukogu filiaalid. Külaraamatukogud, olles küll iseseisvad üksused, kuulusid komplekteerimise seisukohalt ka mainitud ühtsesse süsteemi. Loodi uus osakond- komplekteerimis- ja töötlusosakond. Rajooniraamatukogust sai Paide Keskraamatukogu täiesti uue struktuuriga. See nimi jäi 1990. aastani, mille järel taastati Järvamaa Keskraamatukogu nimi.
Tekkis uus raamatukoguväline teenindusvorm- raamatubuss, mis alustas tööd 1975.a. ja lõpetas 1992.a.

Eesti Vabariigi taasloomine tõi töösse mitmeid uusi suundi.
90- ndate aastate algusesse jäid ka esimesed kontaktid välismaa raamatukogudega ( Hamina , Vehkalahti ja Fredensborg-Humlebeck)
1993.a. läksid raamatukogud kohalike omavalitsuste alluvusse . See tingis jälle töö ümberkorraldamise.
Keskraamatukogu sai endale maakonnaraamatukogu funktsioonid.
Alates 1999.a. tegutseb raamatukogus Avalik Internetipunkt.

2001.a. alguses alustas raamatukogu tööd uutes kaasaegsetes ruumides- Lai t. 33. Tööd alustas uus kunsti- ja muusikasaal, kus on võimalik muusikat kuulata.
Raamatukogus on konverentsisaal, mida üüritakse ka välja. Soovijad võivad kasutada grafoprojektorit, videomagnetofoni, tahvlit. Kõrval on kohvik.